![]() |
Foto: Oficial |
Facebook: G'Rallya Pereira
ISTORIA
SUSESU
“GRUPU
PROMOTOR MUDA MARITU SAI BRANI HODI LUTA BA MUDANSA INKLUZAUN DEFISIENSIA”
Oportunidade
konstrutiva ida bele transforma radikalmente ema ida hodi sai ema diak ida ba
sosiedade no ba familia liu-liu ba Nasaun.
Kada
oportunidade bele hetan ho esforsu rasik, no mos hetan tulun husi ema laran
luak sira, maibe situasaun ne’e komplexu liu ba ema ho defisiensia, sa tan
defisiensia intelektual. ba ema seluk dalaruma hanoin katak, ema ho defisiensia
laiha ona kbii’t atu halo ka transforma buat ruma iha familia no sosiedade.
Dalaruma
iha familia la’o iha luron la hetan atensaun, empatia, hodi husik sira luta
mesak, la hatene saida mak sira nia objetivu no misaun iha moris ida ne’e.
Esperensia
moruk ne’e hasoru husi:
Profile:
Mario Fernando Ximenes
ho
naran estimadu Maritu,
Moris
iha Loron 1 fulan fevereiru
1995
iha aldeia Bedois, suku
Lahane
occidental Postu Vera-cruz
Munisipiu
Dili. Maritu iha maun
Alin
nain 7 Kompostu husi Feto 5
no
mane 2,Maritu mak moris ho
kondisaun
Defisiensia Intelektual.
Iha
sosiedade kuandu ema ho defisiensia intelektual dala-barak ema bolu sira Maufak
no bilan tamba sientifikamente IQ (Intelligence Quotient) funciona metade ki’ik
liu kompara ho tipu defisiensia sira seluk, tamba ne’e mak saida mak Maritu
hasoru sei laiha transformasaun, wainhira laiha ema ida ka Assosiasaun ida
ne’ebe mak habrani no tulun nia hodi sai proativu no brani halo buat ruma ba
aan rasik, familia no sosiedade.
Antes
ema seidauk konese barak, Maritu nia kna’ar Loron-loron mak hili lata mamuk ou
masa akua mamuk hodi faan netik hetan osan ruma hodi ajuda familia, no Maritu
mos laiha interasaun barak ho ema Maritu hili dalan mesak, nonok no tauk atu
koali’a ho ema.
Laiha
biban mos atu tama eskola hodi aprende Lee no hakerek hanesan Maritu nia maluk
sira seluk tamba nia defisiensia no hetan bully husi sosiedade, atu kombate
stigma hirak ne’e presija Luta intensa no koletiva hodi halo mudansa.
Mudansa
la mai mesak laiha mudansa sein iha prosesu, tan prosesu mak sei lori transformasaun
husi hahalok, lala’ok no kompriensaun ba situasaun ida.
Iha
tinan 2021 faze hakaat ba Maritu hahu iha, Maritu involve iha GRUPU PROMOTOR
ne’ebe apoiu husi OXFAM Timor-Leste hodi reprejenta nia maluk intelektual sira
hotu iha Timor-Laran tomak halo advokasia ba Linha Ministeriu sira kona-ba
Orsamentu Jeral Estadu (OJE) ne’ebe sensible nomos Monitoriza implementasaun
Konvensaun ONU ba Direitu ema ho defisiensia no Planu Asaun Nasional ba Ema ho
defisiensia (PAN 2021-2030)
Kada
ema sempre iha espetativa ba futuru, ohin Maritu iha ona mehi ne’ebe hakarak
atu tulun nia maluk defisiensia sira “Ha’u hakarak Governu kria eskola ba ami
ho defisiensia intelektual atu ami bele iha oportunidade ba eskola.”
Mehi
ne’e laos ba deit Maritu nia aan maibe ba promosaun sosiedade inkluzivu, iha
ne’ebe ema hotu bele hetan oportunidade asesu ba edukasaun no mos oportunidade
atu partisipa ativamente iha prosesu dezenvolvimentu nasional.
Maritu
ne’ebe uluk la’o iha luron, laiha maluk, ema konsidera la matenek, ohin brani
hambrik iha oin hodi halo advokasia Luta ba direitu ema ho defisiensia atu bele
hetan oportunidade hanesan iha Nasaun ne’e.
Labele
nega katak, Maritu nia maluk seluk barak mak kontinua senti diskriminasaun iha
familia no sosiedade, Maritu firme nafatin hodi sisi hela Estadu no ema hotu
iha obrigasaun Luta ba promosaun Inkluzivu, Luta ba empoderamentu ema ho
defisiensia, tan MAROMAK no TIMOR nia emar ne’ebe hakarak senti moris dignu iha
Rai ne’ebe husar talin hakoi ba.
“Agradese
wa’in ba ADTL, RHTO, no CGT, OXFAM Timor-Leste ne’ebe durante ne’’e kontribui
ona Matenek lubuk mai ha’u, Ha’u fiar la to’o deit iha faze ida ne’e maibe
nafatin fo oportunidade barak liu-tan mai ha’u atu espalha bukae hirak ne’ebe
mak durante ne’e ha’u hetan ona.”
Lia-menon
husi Maritu ba Ekipa ADTL.
Hakerek
nain: Rosalia Teresa Pereira.