Akontesimentu Masakre Sikone Ponte Makasar-Oe-Cusse, Kauza Husi Akordu 5 De Maio 1999

 


 

Foto Doc: Leste News


Fonte Imformasaun : Leste News

 

Loron 27 fulan setembru 2023, loron nakukun ba Oecusse oan Sira liuliu suku kunha no lalisuk neebe lakon Sira Nia oan nain hitu tanba Kruelidade Milisia Sakunar nian iha setembru 1999

Nunee hakarak dedika Hau nia onra ba sira liu husi artigu historiku ne'e.

MASAKRE SIKONE, PANTE MAKASAR-OECUSSE NUDAR REZULTADU HUSI LACUNAS AKORDU 5 DE MAIU 1999

(Artigu Historia)

I. Kontextu Polítika

Tinan 23 hafoin okupasaun Indonesia iha Timor-Leste. Iha 1998 konjuntura polítika iha estadu Indonesia nian hetan mudansa boot, tanba efeitu husi krizi finanseiru iha kontinente asia neébe akontese iha Filipina iha tinan 1997 no infetadu mós ba estadu Indonesia. Alende efeitu husi krize neé, efeitu seluk mos husi presaun komunidade internasionál uainhira Reprezentante CNRM iha Diaspora, Sr. Jose Ramos Horta hamutuk ho Sr. Bispu Dom Carlos Filipe Ximenes Belo hetan prémiu Lauriadu Nobel Da Paz, neébe hasae liu tan atensaun komunidade internasionál ba Kazu Povu Timor nian. Ho efeitu husi krize finanseiru neébe akontese, iha inisiu fulan maiu tinan1998, estudante universitariu sira iha Indonesia inklui Timor Oan sira neébe estuda iha universidade sira iha Indonesia uja oportunidade neé hodi organiza demonstrasaun boot ida hasoru Prezidente Soeharto iha Edifísiu DPR-RI (Dewan Perwakilan Rakyat Republik Indonesia) nia oin, demonstrasaun neé ezije atu Prezidente Soeharto tenke rezigna an husi nia kargu. Ho presaun husi demonstrasaun boot neébe la’o, halakon konfiansa husi membru DPR-RI ba prezidente Soeharto, nune’e DPR-RI husu obrigatóriamente Prezidente Soeharto tenke Rezigna An, no ikus mai iha loron 21 fulan Maiu tinan 1998, Prezidente soeharto neébe ukun Indonézia durante tinan 33, ofisialmente rezigna an husi nia kargu nudar Prezidente Repúblika Indonesia nian. uainhira Prezidente Soeharto rezigna an, substitui kedan husi nia vice B.J Habibie nudar Prezidente ba Repúblika Indonézia ba datoluk. Ho mandatu prezidente foun, polítika estadu Indonesia nian tama iha era foun. Prezidente B.J Habibie hamosu polítika foun kona-ba estatutu Polítiku Timor nian iha soberania estadu repúblika Indonézia nudar provínsia ba dala rua nulu resin hitu.

 

Iha loron 6 fulan Juñu tinan 1998, komité polítika no seguransa iha gabinete Prezidente B.J Habibie nian propoin proposta Autonomia ba Timor-Leste ho kondisaun ida katak komunidade Internasionál tenke rekoñese soberania estadu Indonézia nian iha Timor-Leste. Maibé ikus mai iha loron 27 fulan Janeiru tinan 1999, Prezidente Indonézia B.J Habibie muda fali desizaun hodi fó oportunidade ba povu Timor-Leste atu hili opsaun rua, opsaun autonomia ka opsaun ukun rasik an. opsaun rua neé sei hili liu husi mekanizmu Konsulta Popular ida iha supervizaun ONU nian.

 

 

 

I.1. Formasaun Milisia iha Fin husi 1998

Ho mudansa polítika neébe akontese iha Indonézia, iha fin husi tinan 1998 antes prezidente B.J Habibie anunsia opsaun autonomia no ukun rasik an, situasaun iha Timor-Leste komesa manas ona tanba militár Indonézia husi unidade KOPASUS (Komandu Pasukan Khusus) harii kedan ona grupu milisia sira atu bele terór populasaun sira liu husi aktu violentu iha fatin-fatin. grupu milisia sira neé forma no lidera husi pesoál sira neébe antes neé servisu ho militár Indonézia iha tinan hirak ba kotuk ho apoiu armas no lojistiku husi militár Indonézia. Ezemplu hanesan Joanico Césario Belo, neébe nudar komandante Milisia iha area leste nian (setór A) neébe sai TBO (tenaga bantuan operasi) ba militár Indonézia iha nia vida infantíl, komandante iha area sentru (seitor B) Eurico Guterres neébe konhesidu kruél tebes, ho antesedénsia envolvimentu grupu paramilitar Gadapaksi iha década 1990.

formasaun milisia neé nudar estratéjia foun atu bele fó presaun no intimidasaun ba movimentu neébe hakarak luta ba ukun rasik an. estratéjia neé nudar parte ida husi preparasaun antes ba konsulta popular neébe ikus mai anunsia husi Prezidente B.J Habibie, atu nune’e bele fó vitória ba opsaun autonomia. aktu real husi estratéjia neé maka grupu milisia MAHIDI ho baze iha Cassa (Ainaro) neébe lidera husi Cancio Carvalho realiza série asasinatu neébe cruel ba lideransa lokál CNRT nian iha Munisipiu Ainaro no postu administrasaun Zumalai (Covalima), asasinatu ida neébe konhesidu cruel liu maka akontese iha Galitas (Zumalai), iha loron 23 fulan Janeiru 1999, grupu milisia Mahidi oho feto ida neébe isin rua hela no koa nia kabun hodi hasai bebé iha kabun laran.

I.2. Lacunas aspetu seguransa iha Akordu 5 de Maiu no nia konsekuénsia sira

Relasiona ho situasaun seguransa iha Timor-Leste neébe manas ba be beik, iha loron 22 fulan Abríl tinan 1999, diálogu entre Governu Portugal ho Indonézia neébe patrosinadór husi ONU diskute mós kestaun balun kona ba asuntu seguransa ho intensaun atu dezarma Grupu milisia sira, hamenus númeru pesoál militár Indonézia iha Timor Leste , limita movimentu Falintil nian ba konsentra de’it iha akantonamentu no estabelesimentu polísia sivíl sira atu nune’e prosesu konsulta popular bele la’o iha ámbitu Paz nia laran. maibé Ministru Negosiu Estranjeiru Ali Alatas diskorda ho rekomendasaun hirak neé iha forum Triparti (Portugal, Indonézia no ONU) neébe realiza iha Nova Iorke. aktu husi Ministru Negosiu Estranjeiru Ali Alatas neé nudar aktu deliberadu husi governu Indonézia nian hodi sustenta estratéjia neébe sira lansa ona antes, liu husi formasaun grupu milisia sira iha fin husi tinan 1998 no inisiu 1999, atu fó vitória ba opsaun autonomia neébe sira planu ona.

Maske Indonesia la konkorda ho rekomendasaun balun kona ba seguransa neébe rekomenda iha forum Triparti iha Nova Iorke, iha loron 5 fulan Maiu Tinan 1999, Indonézia ho Portugal konkorda hodi asina akordu lubuk ida kona ba mekanizmu implementasaun votasaun neébe sei hala’o iha Timor Leste iha supervizaun ONU nian. Infelizmente forum neé kontinua decide hodi fó responsabilidade tomak ba autoridade seguransa Indonézia hodi asegura prosesu konsulta popular neébe atu akontese iha Fulan Agostu nia laran, maske sira hatene momoos katak autoridade seguransa no defeza Indonézia nian maka durante neé fó apoiu armas no lojistiku ba Grupu milisia sira iha Timor Leste. lacunas husi aspetu seguransa iha akordu 5 de maiu neé fó oportunidade boot liu tan ba autoridade seguransa Indonézia no grupu milisia sira neébe ikus mai halo intimidasaun no masakre iha fatin barak iha territóriu Timor-Leste tomak. Atu hatudu nia responsabilidade sériu no kumpre akordu 5 maiu nian ba públiku no komunidade Internasionál kona-ba kestaun seguransa ba prosesu konsulta popular iha Timor Leste, governu Indonézia liu husi ministru defeza Indonézia nian Sr. Wiranto forma komisaun Paz no Estabilidade (KPS/komisi perdamaian dan stabilitas) maske ikus mai komisaun neé la konsege asegura PAZ no Estabilidade iha ámbitu konsulta popular iha Timor-Leste, eh inisiativa neé karik nudar kortina ida atu bele taka sira nia aktu deliberadu ba violénsia neébe milisia sira komete iha Timor Leste.

I.3. Konsulta popular no Anunsia Rezultadu

Haktuir ba akordu 5 de maiu 1999, votasaun ba konsulta popular sei realiza iha loron 8 fulan Agostu tinan 1999, maibé ikus mai muda ba loron 30 fulan Agostu ho razaun tanba situasaun seguransa la permite. bazeia ba akordu neé, iha fin fulan maiu tinan 1999, misaun Nasoens Unidas too iha Timor Leste no iha fulan juñu nia laran Misaun neé komesa destaka ona ofisiál eleisaun sira, polísia sivíl sira nomos ofisiál ligasaun sira iha munisipiu sanulu resin tolu hodi halo preparasaun ba votasaun konsulta popular nian. situasaun seguransa kontinua manas iha fulan hirak ikus antes ba votasaun nune’e populasaun barak kontinua refújiu hodi asegura an iha fatin sira neébe sira sente seguru tanba presaun no terór grupu milisia pro autonomia sira nian. maske nune’e Misaun Nasoens Unidas (UNAMET) nian kontinua halo rejistu ba votante sira iha fulan juñu nia laran I durante loron 22 votante neébe rejistu hamutuk nain 451.792. Nune’e iha loron 30 fulan Agostu 1999, votante hamutuk porsentu 98,6 hakat ba sentru votasaun hodi tuir votasaun. Hafoin loron eleisaun, iha loron hirak tuir mai atake husi grupu milisia pro autonomia aumenta manas liu tan, maske iha situasaun neébe nakonu risku, ofisialmente ONU anunsia rezultadu konsulta Popular iha loron 4 fulan Setembru tinan 1999. liu tiha loron 4 setembru, violénsia aumenta makas liu tan neébe hamosu masakre sira hanesan; masakre 6 setembru iha igreja Suai, Masakre 8 setembru iha Polres Maliana , masakre 25 setembru iha Apikuru-Lautein no masakre sira seluk tan iha territóriu Timor Leste.

II. Violénsia grupu milisia iha Oecusse hafoin UNAMET anunsia Rezultadu konsulta popular

II. 1. Informasaun jerál kona ba oecusse

Oecusse nudar rejiaun administrativa espesial husi soberania teritoriu Timor-Leste nian, no hanesan enclave costeiro ida neébe geograficamente localiza iha parte ocidental husi ilha Timor ho luan area 814 km2 (314 sq mi). Rejiaun Oecusse hafahe ho teritoriu timor leste husi Timor Ocidental neébe hola parte ba província Nusa Tenggara Timur, Indonésia. teritotoriu rejiaun Oecusse iha diresaun hotu-hotu haleu husi teritotiu província de Nusa Tenggara Timur exceto husi norte, neébe halo fronteira ho tasi Savu. oecusse nia kapital maka Pante macassar ho divizaun postu administrativu 4 maka; Nitibe, Oesilo, Passabe no Pante Macassar. Oecusse nia klima mak savana tropical (Köppen Aw) ho temporada udan neébe manas, umido no desconfortavel husi fulan Dezembru toó Abril no temporada Seco (Kemarau) neébe manas no ladun umidu husi fulan Maiu toó Novembru. Distánsia Oecusse mai Kapitál Dili Kilómetru 254.3. Uainhira Atu halo viajen ho karreta husi Dili-Oecusse liu husi rai maran sei liu fronteira Indonézia nian ho durasaun oras 6 ho baluk no viajen ho ró-ahi liu husi tasi ho durasaun mais ou menus oras 12.

Iha prosesu inisiu konsulta popular, banati ba planu atu fó vitória ba Autonomia, Autoridade Seguransa Indonézia nian destaka grupu milisia ida iha Oecusse, hanesan ho munisipiu sira seluk iha Timor –Leste. grupu milisia neé konhesidu ho naran “Sakunar”, lidera husi Komandante Laurentino Soares Alias “Mocho” neébe durante prosesu no hafoin konsulta popular halo terror no masakre ba populasaun sira iha Oecusse neébe deskonfia hola parte iha movimentu luta ba ukun rasik an. masakre neébe grupu milisia Sakunar halo ba populasaun maka hanesan, masakre Tumin neébe hamate ema kuaze nain 80 resin, masakre Makelab neébe hamate ema nain 12 inklui masakre sira seluk neébe akontese iha Oecusse hanesan masakre Sikone.

II. 2. Masakre Sikone

Jeografikamente, Sikone lokaliza iha aldeia Manuimpena, suku Lalisuk, postu administrativu Pante Macassar, Oecusse/Ambeno, ho nia altitude metru 106 husi superfísie tasi nian.

Uainhira ONU anunsia rezultadu Konsulta Popular iha 4 Setembru 1999, neébe nia rezultadu hatudu povu Timor Leste maioria ho porsentu 78,5 hili opsaun ukun rasik an. Aktu violénsia sira akontese territóriu Timor-Leste inklui oecusse sae makas liu tan, tanba dezapontamentu grupu pro autonomia sira nian ba rezultadu konsulta popular. Iha oecusse, nudar parte ida husi dezapontamentu ba rezultadu konsulta popular neé, iha loron 27 fulan setembru 1999, membru husi grupu milisia sakunar neébe lidera husi Laurentino Soares Alias “Mocho” kaptura joven nain 4 neébe deskonfia apoiante movimentu ukun rasik an nian, tula ba karreta UNAMET nian ho marka Landrover lori ba tortura iha fatin Sikone, no ikus mai oho ema nain 3 no nain ida mak konsege eskapa husi akontesimentu asasinatu nee. Iha loron 28, loron ida hafoin oho ema nain tolu neé , grupu milisia sakunar oho tan ema nain hat iha fatin neébe hanesan. ema hirak neébe mate iha Sikone maka joao nico, fagundo Bano, Leo Bano husi Suku Cunha no Domingos Colo, Jose Colo, Luis colo, Jose Saet husi suku lalisuk.

Masakre sikone akontese hafoin forsa manutensaun ba PAZ (INTERFET) too iha Timor Leste iha loron 20 fulan setembru 1999. nudar Enclave, ho distánsia neébe dook no separadu husi territóriu Timor Leste, aumenta tan forsa manutensaun ba PAZ (INTERFET) neébe konsiente potensia ameasa husi grupu milisia sira nune’e ho asaun PAZ neébe hala’o ho kuidadu tebes, halo sira presija fulan ida hafoin bele kobre ka prezensa iha oecusse, nune’e iha loron 23 fulan Outubru 1999 forsa manutensaun ba PAZ (INTERFET) foin bele tama iha Oecusse. Ho prezensa neébe atrazadu neé fó biban ba grupu Milisia Sakunar no pro-autonomia sira, espresa sira nia dezapontamentu ba rezultadu konsulta popular hodi kontinua halo masakre ba povu oecusse inklui masakre Sikone.

III. Konkluzaun

Hanesan ho masakre sira seluk, Masakre Sikone akontese tanba konsekuénsia husi Lacunas aspetu seguransa akordu 5 de maiu nian, neébe kontinua fó responsabilidade ba Autoridade Seguransa no defeza Indonézia nian maske sira hatene momoos ona katak antes konsulta popular Autoridade Seguransa no defeza Indonézia nian mak fasilita no sustenta hela formasaun milisia iha Timor Leste. alende lacunas neé, aumenta ho lokalidade Sikone neébe nia distánsia dook tebes husi territóriu Timor Leste nian, nomos forsa manutensaun PAZ (INTERFET) neébe konsiente ho potensia ameasa husi Grupu Milisia nian halo sira kuidadu tebes iha atuasaun ka intervensaun ba asegura pas no estabilidade iha territóriu Timor Leste tomak husi grupu Milisia sira. esperiénsia istóriku neé fó lisaun boot ida mai ita katak masakre sira neébe akontese nudar fallansu boot ida mós husi negosiador sira neébe partisipa negosiasaun iha Nova Iorke, tanba la konsege identifika katak sei iha potensia krime kontra umanidade iha Timor Leste uainhira sira fó responsabilidade seguransa tomak ba autoridade Indonézia nian no ONU rasik laiha autoridade atu bele obriga governu Indonézia atu aseita rekomendasaun kona-ba asuntu seguransa nian neébe propoin iha negosiasaun refere.

Autor : Lutar de Volta

Fonte :

1 Relatoriu Chega ! kapitulu 3-sejarah Konflik, 2. kapitulu 07.2 pembunuhan diluar hukum dan penghilangan paksa

 

 

 

Posting Komentar

Lebih baru Lebih lama

Formulir Kontak