![]() |
foto: Doc MHI |
Fonte: Imformasaun husi Matebian Habelar imformasaun.
Povu negosiante barak kontinua sai vitima iha nia rain rasik, tanba sa situasaun ne’e akontese? Sera ke ita nia pais rasik la iha defeniasaun ida klaru kona-bá sistema merkadu livre ou entaun poder mak la hatene konseitu merkadu livre. Problema ne’ebé boot liu ha Timor mak ekonomiam lei sira mak estadu iha la tuir konseitu realidade moris povu kiik ka negosiante sira nia hodi uja poder hanehan ema kiik sira ho fama “ orientasaun ka Kavalo mandadau”
Rai ida ne’e ema kontinua vitima hahú husi 1975 too ohin loron, ema la livre atu halo negosiu, ema la livre atu faan nia sasan iha dalan hodi hadia moris familia nian. Osan kada tinan aprova barak liu sulin ba Mafé, koruptu, sira nia liman ou entaun pior liu semo ba rai liur. Ekonomista balun hatete, iha nasaun sira avansadu ema emprezariu ou entaun negosiador mak sai rikeza mas iha timor ne’e oin seluk fali, estadu nia ema sira mak riku ne’ebé mendadak ka milagre kada tinan 5. Tanba poder sira riku derepente ka milagre tanba insulta malu fahe poder ba malu deside rasik nia salariu serbisu ikus mai osan hirak ne’e sulun ba poder mafé sira nia liman.
Situasaun ne’e akontese loos duni. Povu negosiante la livre faan sira nia produtu hodi hasae ekonomia iha klasse kiik. Ema kaer osan iha timor la iha balansu no la iha barometru.
Konsumidor ai-sunu lamenta ho atusaun Guarda florestal munisipiu Díli ne'ebé prende sira-nia ai-maran ho razaun ne'ebé la iha fundamental.
Komunidade inisial J.S.S hateten katak sira hanesan Konsumidor ne'ebé sosa tutan husi ema seluk, no ai-sunu hirak ne'e lá'os sira mak tesi, maibé sira sosa husi vendedor sira seluk.
"Ha'u lamenta tebe-tebes ho atusaun ne'e, iha ne'ebé ami mak sai fali vítima, maibé ema ne'ebé tesi ne'e livre total", hateten J.S.S iha nia Lahane.
Nia akresenta tan katak tuir lolos ne'e, Gurda Florestal ne'e ba Guarda ba ai-horis sira sae ba ai-laran, sira-nia fatin lá'os iha Díli, atu nune'e ema tesi aí arbiru karik sira bele halo atusaun.
Nia sujere ba parte kompetente atu haree ba problema ne'e, "ami lakohi ami ida sosa tutan husi ema seluk mak sai vítima, tan ne'e ha'u sujere hela ba parte kompetente atu atu muda Guarda Florestal ba iha Ai-laran atu nune'e sira haree no tau matan ba ai-horis sira hodi ema la bele tesi arbiru ai sira.