Pensamentu Edukasaun, Paulo Freire: Manorin no estudante Funsaun Hanesan Iha Aula



Foto: espesial

Hakerek Nain : Lionizio Benvindo Mariz

loron-19 fulan-setembru tinan-1921 hanesan loron moris Paulo Freire.Freire eskola iha area direitu,máibe la'os kontinua nia kna'ar nu'udar magestradu iha direitu.Ho nune'e nia kria konseitu edukasaun pedagogia bá opremidu sira,ho objektivu atu konsientiza no emansipa povu opremidu husi sistema esplorador no supador ne'ebé kria mundu desumanizasaun.

Konseitu Paulo Freire nian,la'os de'it iha nasaun Brazil ho tradisaun edukasaun popular bá ema opremidu sira.Ohin loron mundu rekoñese perspektiva Freire sai nu'udar baze bá prosesu konstrusaun konsiensia kritiku ema ninian,hasuru realidade sofrimentu ida.Tanba pensamentu ida-ne'e moris husi analiza kona-bá sistema sosial,polítika,ekonomia no kultura,ne'ebé halo sosiedade hasuru prosesu desumanizasaun iha realidade moris nian.

Edukasaun parte ida,husi sistema sosiedade nian,ne'ebé hala'o ka prátika desumanizasaun iha mundu real ida-ne'e.Ho nune'e,nian esplika kona-bá prosesu desumanizasaun refere,hodi analiza bazeia kontradisaun konsiensia sosiedade ne'ebé nakfera bá parte tolu hanesan konsiensia majiku,konsiensia intransitivu,konsiensia kritiku.Artigu ida-ne'e sei haklean kona-bá oinsa mak bele hamosu konsiensia kritiku ho metodu no tekniku kona-bá emansipasaun umana.

Wainhira Freire apresenta kona-bá metodu ne'ebé humaniza ema atu sai ema lolos hodi hatene nia realidade moris iha sosiedade espefisiku ida,mak nia dehan,iha prosesu edukasaun,liu-liu kona-bá oinsa mak kuda konsiensia kritiku, nia propoin metodu ida hanaran dialogu ne'e.Esensia prinsipal husi dialogu ne'e-mak iha prosesu aula entre manorin no estudante nia funsaun hanesan katak mestri hanesan mos sujeitu no estudante mos sujeitu ho nune'e labele mosu dominasaun.

Tanbá iha sistema edukasaun ne'ebé aplika metodu anti-dialogu,mestri no estudante nia funsaun ne'ebé diferente teb-tebes,ne'ebé hatuur katak,manorin nu'udar sujeitu ne'ebé hatene buat hotu-hotu no estudante ne'e objetu ne'ebé la hatene buat ida ho nune'e,mestri mak sei transmite ideia no siensia bá sira,ho nune'e la'os loke espasu dialogu máibe anti-dialogu ne'ebé kria mundu desumanizasaun iha sosiedade,espesifika iha sistema edukasaun ne'e rasik.

Freire hanoin katak,so uniku atu kuda konsiensia kritiku no liberta ema husi konsiensia majiku no intransitivu mak edukasaun ne'ebé ho metodu dialogu ho nune'e estabele aula popular ne'ebé la iha tendensia dominasaun no desumanizasaun ne'ebé halo sosiedade ka povu opremidu konsumu ema seluk nia ideia ne'ebé labele konsientiza no transforma ordem tuan bá ordem foun ne'ebé justu no demokratiku.

Filózofia edukasaun ne'ebé Paulo Freire aplika iha Brazil hodi konsientiza povu opremidu iha sistema feodalismu no kolonialismu,influensia mos prátika luta povu maubere iha Timor,wainhira povu ida-ne'e moris iha ukun liman kro'at esplorador sira,husi país osidental ka imperialista iha rejime dominasaun kolonialismu no invasores iha Timor,liu-liu pensador revolusionariu sira hahu husi SAHE,MAULEAR,ROZA MUKI BONA PARTE nst.. hanoin katak,atu manan kolonialista sira,forsa bo'ot mak povu ho nune'e sira,kanaliza edukasaun popular nu'udar programa luta ida ho baze katak kolonialismu hanesan sistema esplorador no luta bá ukun rasik-an hanesan esensia husi programa ida-ne'e.Ikus povu konsiensializadu hodi luta bá independensia nasional ho espiritu nasionalismu anti-kolonialismu no imperialismu.

Freire nia konseitu ne'ebé ko'alia kona-bá edukasaun sei relevante hodi ita diskute no haklean iha leitura hodi introduz bá povu opremidu sira,hodi luta bá libertasaun umana,tanba iha nia afirmasaun ida hateten katak,pensamentu ida ne'e,halibur husi pensador inisiu sira hanesan ;Sartre,Althusser,Mounier,Ortega,Unamuno,Martin Luther King,Che Guevara,Erick Fromm,Mao Tse Tung nst...Máibe buat ida ita presiza hare ne'e mak,Freire konsege hamosu pensamentu uniku no foun ne'ebé fornese sistema filózofia edukasaun bá povu opremidu sira,hodi reziste luta bá konsiensientizasaun,transformsaun no emansipasaun husi sistema aat ne'ebé kria mundu bá interese esplorasaun no opresaun nian.

Ohin-loron ema hotu-hotu haklalak ko'alia libertasaun máibe sistema edukasaun ne'ebè aplika ho paradigma konservativu no liberal nunka tulun sosiedade atu transforma-an bá sosiedade justu no umana.Sosiedade kontinua estagna bá modu-produsaun ne'ebé la kria mundu ida maun-alin no feliz.Tanba ne'e mak labele separa entre edukasaun no libertasaun.Wainhira ita-nia mensajen sai ko'alia libertasaun,máibe edukasaun mout bá tradisaun konservativu liberal,konserteza libertasaun ne'e utopia de'it,labele hamosu moris justu no umana.Tanba iha fraze lingua Indonesia hateten nune'e "pendidikan kritis merupakan kelanjutan dari gerakan pembebasan".Prinsipalmente hameno hela bá ita katak konseitu rua ne'e ita labele haketak.Tanba sentidu libertasaun iha edukasaun kritiku nu'udar heransa ne'ebé kontein espiritu libertasaun ne'ebé iha signifikadu bo'ot teb-tebes,iha kontekstu formasaun sosial ida bá formasaun sosial seluk.Tuir kontekstu tipu esplorasaun no dez-igualidade sosial kada sosiedade ida.

Tradisaun edukasaun kritiku hetan kontribuisaun maka'as husi Freire hanesan autor bá estabelesimentu filózofia edukasaun umana nian.Freire autor edukasaun kritiku ne'ebé hari'i edukasaun bá ema esploradu sira[pendidikan bagi kaum tertindas] ne'ebé fornese sentidu konsiensia luta foun nia ba sosiedade,espesifiku ema ki'ak no sofredora sira.Ho liafuan seluk husi Freire hateten katak "hakikat husi libertasaun mak espiritu konsiensia kritiku husi povu opremidu  kona-bá estrutura sistema ne'ebé eziste ho tipu esplorasaun/supa no eskploitasaun/hanehan.

Artigu ida-ne'e,ha'u hakerek hanesan reflexaun ki'ik atu selebra loron moris Paulo Freire nian,ne'ebé akontese bá dala 101.Tanba konseitu edukasaun pedagogia bá povu opremidu sira,la'os de'it importante bá povu opremidu iha Brazil máibe sai ona filózofia edukasaun bá ema ki'ak sira iha mundu tomak,liu-liu klasse esplorada sira hanesan,trabalhador,ki'ak sidade,kamponesa,vendedores,estudante iha mundu tomak ne'ebé hasuru esplorasaun no dez-igualidade sosial.

Inklui situasaun no kondisaun oioin ne'ebé ohin-loron sosiedade Timor-Leste hasuru,hamosu kontradisaun konsiensia sosiedade diferente entre konsiensia,majiku,intransitvu no kritiku.Tanba ne'e,filózofia edukasaun kritiku Freire nia importante no relevante hodi esplika ho sientifiku katak,povu ki'ak,povu terus no povu susar la'os destinu no barukten máibe resultadu husi sistema ne'ebé lejitima uituan moris di'ak no luxu.Maioria povu maubere ki'ak,dezempregadu,mal-nutrisaun nst...

Saudações Revolusionariu
A Luta Continua

2 Komentar

Lebih baru Lebih lama

Formulir Kontak